Monday, October 27, 2014

Tšello

pea

kael
põhi
külg

tigu
virbel 
sadul
sõrmlaud
kõlalaud
keel
f-ava
roop
keeltehoidja
tugivarras

Mis neist on pildil, mis mitte?* 




Kontaktkoopia paberilt skaneeritud. Paberiks on tundmatust pakendist pärit ilmselt aegunud Vene barüüt.

*Pildilt on puudu keeltehoidja, tugivarras

Sunday, October 5, 2014

Sõbrad seened

Küll need seened on ikka mõnusad. Kuigi seenmodell ise väsib kiiresti, siis ei väsi mina nende ümber keerutamast küll nii- ja naapidi. Värviliselt või mustvalgelt, nad kohe on toredad ja kutsuvad. Kui vaid teaks ka nende kõikide nimesid ...

Katsetasin metsa all ära Fomapan400 filmi. Tera mõnus, mõni seen oli peaaegu sama suur :)








Friday, September 26, 2014

Kui mets on mustvalge

Suvel on (männi)metsas hea käia kui päike on kõrgel, puudelt tekivad põnevad, pikad ja tugevad varjud. Haarmelised, triibulised ja lainelised. Sõrmede ja küünistega.
Suvel on keskpäevane mets mustvalge.






negatiiviskän

Friday, September 5, 2014

POSITIIV

Mu väike näitus Eesti Ruudus on leidnud tee POSITIIVi kaante vahele! Meel nii hea, et ei oskagi midagi öelda.







Sobib hästi eelmise postituse jätkuks :)

Monday, June 16, 2014

Eesti Ruudus

13. juunil 2014 avanes Tallinnas, restoranis Platz minu näitus Eesti Ruudus.
Seekord plaanisin väiksemat näitust ja vaiksemat avamist ja kõik sujus - toredad inimesed ümber, 13 reede, 13 pilti,  Nato hävitajad üle taeva kihutamas täpselt avamise ajal, ning õhtutaevast tervitamas täiskuu. Mida veel tahta?



Lapski teab ju, et Eesti on suur, lai ja ilus maa ning pildistamiseks sobivad motiivid ei lõppe kunagi otsa. Nii nagu Tallinn ei saa kunagi valmis. Seega on Eesti pildistamine minu jaoks jätkuv protsess.
Üks detail, mis mul Eestiga seostub, on paekivi, mis omakorda viis mõttele, et paekivile sobiksid hästi mustvalged fotod. Eestis tehtud fotod. Tuleb vaid leida üks ilus paekivisein, kuhu neid sobitada. Sellise seina leidsin Tallinnas, Rotermannis asuvas restoranis Platz. Kahepeale Platziga jõudsime kokkuleppele, et pildid võiksid olla seotud Eestiga ja nii areneski välja Eesti Ruudus.

Nende fotode näol ei ole tegemist seeriaga, iga töö on eraldiseisev, pildistatud eraldi, erinevate aparaatidega ja erinevatele filmidele  ajavahemikul 2009–2014. Neid seob vaid üks – Eestimaa. Pildid on saanud ruudukujulise vormi ristkülikulisse raami.



Kõik fotod alates negatiivide ilmutamisest kuni paberfotoni on valminud käsitööna Nõmme Noortemaja pimikus. Pildistanud olen keskformaatkaameratega: Yashica, Rolleiflex ja Voigtländer Bessa 66. Kasutanud olen nii Foma, Rollei, Ilfordi, Efke, Kodaki filme.
Paberiks on Fomaspeed variant 313 Velvet.

Tänud:
NNM fotoklubile ja pimikule ning Tanelile minu pidevalt pimikus virvendada kuju talumise eest; samuti tänu restoranile Platz, et ta lahkesti nõus on oma seinu minu tagasihoidlike piltidega täitma ja tänud ka Fotoaidale, kes varustas mind kõige pimikus vajaminevaga.
Eriti tänan oma pere ja koduseid; ning loomulikult palju tänu kõikidele, kes on tänamist väärt või kelle olen kogemata unustanud lisamast!

Järgnevalt väike reportaaž tegemisest ja avamisest. Suur aitäh kõikidele, kes kohale tulid ja kaasa elasid! Ja aitäh Eerole, kes siiski pilti tegi muidu fotograafivabal üritusel.

http://www.platz.ee/

© Eero Tuhkanen




põnevusest toolilt pudenemas




sõiduvees




"tahan ise mängida ..." 




connecting people



mõnikord mõjub kunst valgustavalt










täis suuga ei räägita




midagi ilmselgelt jubedat



kahtlused, ikka veel


kui kõik jälle hästi









pisut ettevalmistusest
raamide ootel





raamid saabusid, nagu ikka, viimasel hetkel ja 
siis läks kibekiireks tööks, 
nii et mitte midagi ei tohtinud tolmata




kui kaosest hakkab kord saama 






kõik valmis  



 



tegelikult oli kõik ju värviline



©Eero Tuhkanen

Ise ma arvasin, et teen sellise pisikese ja tagasihoidliku näituse, aga täpselt sama põdemine, muretsemine, jooksmine, üle takistuste hüppamine ja ronimine. Aga ju siis nii on ikkagi vaja. Inimese rahulolemiseks on vaja ikka rabeleda ja vahepeal end kuskile kaotada, et eneseleidmise jälle ära tunneks. 

Ja kollase joogi nimi oli Mimosa. Ja ma mõtlesin terve päeva, miks ma tean seda sõna, aga ei tea jooki. Ja välja mõtlesin! Mul ju üks "eelajalooline" fotopaber Mimosa, postkaardi paber, kuhu ma veel ühtegi pilti pole saanud, aga ma ei kaota lootust.