ORWOga tivolis

Ühel päev sain enda kätte paar rulli vana slaidifilmi Orwo. Mõni rull aastast 1991, mõni 1972. Kuna mulle väga meeldib katsetada vanu filme ja pabereid, siis olin saadu üle rõõmus. Pistsin kohe järgmisel päeval ühe 1991.aasta rulli aparaati – puhusin selleks puhuks elu sisse oma vanale Zenitile ja läksin lõbustusparki klõpsima. Seal on just palju värvilisi atraktsioone ja natuke oli ka nostalgial kohta, kui tuli meelde Tšehhi lõbustuspark, mis suviti Tallinnas oli. Kuna ma ei mõelnud sellele, kas film tuleb välja või ei ja kas Zenit-E töötab või ei tööta, siis ma lihtsalt otsisin objekte, mida pildistada ja tundsin rõõmu Jupiter 37A-ga kadreerimisest.

Järgmisel päeval viisin filmi ilmutusse, kuna ma polnud kindel, kas slaidifilmi veel Tallinnas ilmutada saab, palusin laborandil see C-41 protsessiga ära ilmutada. Ta küll alguses natuke tõrkus, et ehk rikub filmi ära, ent ma ütlesin, et filmist mul kahju pole.

Ja suur oli mu (ja laborandi) üllatus ja rõõm, kui selgus, et pildid olid peal. Ja millised veel! Sini-rohe-punased. Kõik kaadrid olid tulnud välja. Mõnel olid rohelised, mõnel sinised või punased toonid ülekaalus, kuid oli ka üsna autentsete värvidega pilte. Nii mõnigi pilt meenutab postkaarti 1980ndatest. Igatahes mina jäin rahule ja nüüd mõtlen hoolega, mida järgmise rulliga pildistada. Ja kui veel õnnestuks slaidiprotsessiga ilmutada, mis siis veel saab ... 

Ilmutamise anomaaliad

12 kaadrit rullis, kõik ilusad ruudukujulised – kaamera formaat on 6x6.

2008. aastal sain enda kasutusse keskformaatkaamera Yashica 124G ja see oli võimas tunne – nagu oleksin leidnud sõbra, kindla ja truu. Selle „kuldnokapuuriga“ tundus iseäranis mõnus avastada maad ja ilma, ning maailm, mis avaneb läbi keskformaadi, on põnev. Põnev ja teistmoodi kui 35mm kaamera või hoopis digikaamera. Yashica ei luba teha pilti „ehku“ peale. St filmi raisata on raske ja kulukas, kaadreid saab teha vaid 12.

Alguses katsetasin erinevaid filme, Ilford, Fuji, Efke. Ent ilmutamisel ilmnesid tugevad ebatasasused – negatiiv oli ebaühtlane ja lausa triibuline. Küll katsetasin erinevaid ilmutustehnikaid ja -režiime, loksutasin, keerasin, raputasin ilmutustanki, ei midagi. Üks film tuli lausa nii, et pool tume, pool hele, nagu joonlauaga oleks keegi tõmmanud. Mõtlesin, et ilmutustank on väike, spiraalivahed liiga kitsad ja ilmuti ei pääse korralikult tööle. Võtsin suurema tanki ning pikendasin (läbirääkimiste tulemusel endast kompetentsematega) kinnistamisaega 5 minuti võrra. Tulemus paranes pisut, ent siiski jäi ebatasasus märgatav. Just siis hakkas tegutsema Fotoait – firma, mis toob maale Foma mustvalge fotograafia tarbeid, filme, paberit, keemiat. Otsustasin proovida Foma filme. Nüüd oli tulemus peaaegu hea. Kõik oli justkui ühtlane, kuid kaadri servad olid märgatavalt tumedamad (negatiivil), positiivil jäid nad heledaks. Siis alles tuli välja ka kaamera enda tihendite väsimus. Kui see probleem oli kõrvaldatud, sain laitmatu negatiivi ja olin lõpuks rahul.

Ebatasasuse üle olen mõelnud, küsitlenud ja uurinud, ning tundub, et tegu on (poefilmide puhul) ebakvaliteetses hoiustamises. Laifilm on tundlikum soojuse suhtes ja emulsioon võib kahjustuda, kui viibib liiga kaua soojust kiirgava lambi all, aga nii paraku kipub olema, et soovin filmi osta ja saan need 2 viimast letiklaasi alt, lambi kõrvalt, nagu inkubaatorist. Pole siis ime, et välja ei tule. Sellisest ebaühtlasest negatiivist on mõnikord väga keeruline, tihti isegi päris võimatu pimikus pilti kätte saada, ning isegi digitaliseerimisel ja hilisemas Photoshopi töötluses võib see olla keeruline.

Nüüd olengi 120mm filmi puhul kasutanud põhiliselt Foma filme ja jäänud rahule. Minu esimesel personaalnäitusel „Välja näoraamatust!“ olevad pildid on enamus tehtud Fomapan100 filmile. 

Järgnevalt mõned näidiskaadrid  - (osad näited veel skännimata)

a) originaalilt skännitud:

 Efke100, 120mm

ebatasasused + valgust läbilaskvad tihendid

kinnistamine ilma 5 min pikenduseta

suvi 2010

 

 Ilford HP5+, 120mm

ebatasane ilmutus, 

kinnistamine ilma 5 min pikenduseta

suvi 2010

 Ilford HP5+, 120mm 

ebatasane + kaadriservad
kinnistamine ilma 5 min pikenduseta

suvi 2010

Fomapan400, 120mm

tihendid lasevad valgust läbi +

kinnistamine ilma 5 min pikenduseta

jaanuar 2011

Fomapan400, 120mm

tihendid lasevad valgust läbi + 

kinnistamine ilma 5 min pikenduseta

jaanuar 2011



 Ilford HP5+, 120mm
tihendid on selgelt kulunud
kinnistamine 5 min pikem
kevad 2010

 Fomapan 100, 120mm

tihendid korras

kinnistamine 5 min pikem

kevad 2011

 Fomapan100, 120mm

tihendid korras

kinnistamine 5 min pikem 

suvi 2011

Digikujul tasandatud kaadrid: (vähemalt üritatud)

  

 

 

 
Nagu näha, ei saa pilte päris ühtlaseks. Muidugi saaks lõpuks, ent kas see aeg on seda väärt? See pole ju antud töö mõte - ostad filmi, pildistad ära ja siis hakkad digitaalselt manipuleerima. 

Minu käest on küsitud, et miks ma pildistan üldse sellist formaati, kui inimese vaateväli on tegelikult ristkülik. Mõtlesin natuke ja mõtlesin välja järgmist:

6x6 juures võlub mind piiratud ruum, kuhu ta mind asetab. Kompositsioon ja lugu tuleb mahutada kõik ruutu. Muidugi võib kadreerida hiljem ruudu ka ristkülikuks, ent mis mõtet on siis ruutu teha üldse? Seega – kui aparaadist sisse vaadata ja pilti ei näe, siis pole mõtet ka jätkata, sest head nahka sealt ei tule.

Ootan

2011 suvi