Rollei Superpan 200 väärib minu silmis oma nime Super. Kui kunagi pildistasin filmile Ilford SFX, siis olin lummatud ja arvasin, et teist sellist filmi enam pole. Aga näe - on siiski.
Mul oli plaan pildistada Superpaniga nii läbi IR filtri kui ilma, et näha rohkem. Ma ei pidanud pettuma kummaski. Kuid pean tunnistama, et IR oli mu eesmärk. Ja ma olin jälle lummatud. Tavaliselt on ikka nii, et kui tahan midagi proovida, pole eriti leida objekte. Kui on objektid, pole valgust, kui on valgust, pole pilvi jne jne.
Ja tagatipuks on veel ka kiire, kuigi tegelikult ei tohiks seda mitte olla.
IR filtrita
IR filtriga
IR filtrita
IR filtriga
IR filtrita
IR filtriga
Ühel natuke sombusel ja päeval kiirustasin läbi linna, et jõuda bussi peale. Järjekordselt. Pilved ähvardasid iga hetk rebeneda ja oma sisu valla päästa.
Aga siis ...
Aga siis jõudsin Vabaduse väljakule ja mida ma nägin - vanad Ikarused kõik reas. Värvilised, läikivad, uhked pensionärid. Mu kiirus kahanes, tempo aeglustus kuni jäin sootuks seisma. Mõtlesin parajasti, et mida teha, kuidas jäädvustada seda vaadet. Telefon mul pilti ei tee, seebikarpi pole. Õnneks, tuli mulle äkki meelde, oli mul kotis siiski üks "seebikarp" - vana sõber Voigtländer Bessa 66.
Ja nii tore oli see, et kaameras oli sees film, mis oli tootmisest siis, kui mina veel ühega neist bussidest kooli sõitsin.
Nüüd on film ilmutatud ja tulemus siin. Teadsin, et Voigtländer veab harva alt, tuli vaid loota, et ka film töötab.
Film: Ilford FP4+
formaat 6x6
ilmutatud Rodinaliga, lisatud bensotriasooli
Ühel päeval käisin Kasside Turvakodus, kaasas Rolleiflex ja kolmjalg. Kaameras sees oli film aastast 1993 - Kodak PXP.
Seisin ja jälgisin, kes aknalt läbi käisid. Aknal paistis päike ja kui oli liiga palav, oli mõnus pikutada ka akna all põrandal
Ilmutasin Kodaki Foma R09 ilmutiga 1+25 ja lisasin ka bensotriasooli. See oli mu viimane rull seda Kodakit ja nüüd lõpuks jäin ka tulemusega kõige rohkem rahule.
