Ilmuti – 1,5 min
Kinnisti – 3 min
Retsept:
lähtelahus 1 liitrile V. Mikulini raamatust
vesi (30–40 0C) 750ml
naatriumsulfit, veevaba 100g
amidool 20g
vesi (külm) kuni
1l
Mis on amidool? Üks raamat (fotoretseptid 1974, V. Mikulin) ütleb:
1-hüdroksü-2,4-diaminobenseenhüdrokloriid, diaminofenoolhüdrokloriid. HOC6H3(NH2)2
. 2HCl
Teine raamat (Fotopraktika, 1975, kirjastus Valgus) on natuke lahkem ja kirjeldab amidooli nii:
valged, kestvamal säilitamisel pruunistuvad, vees hõlpsasti lahustuvad nõelkristallid. Ilmutusaine, mis toimib spetsiaalselt lisandatava leeliseta. Kasutusel hõbebromiidpaberite ilmutites (sinakasmust kujutis) ja värvuspöördfilmide must-valges ilmutis. Võib põhjustada ekseemi. Säilitada õhukindlalt. Lahus säilib halvasti. Pruunistunud kristallid säilitavad töövõime.
Teine raamat (Fotopraktika, 1975, kirjastus Valgus) on natuke lahkem ja kirjeldab amidooli nii:
valged, kestvamal säilitamisel pruunistuvad, vees hõlpsasti lahustuvad nõelkristallid. Ilmutusaine, mis toimib spetsiaalselt lisandatava leeliseta. Kasutusel hõbebromiidpaberite ilmutites (sinakasmust kujutis) ja värvuspöördfilmide must-valges ilmutis. Võib põhjustada ekseemi. Säilitada õhukindlalt. Lahus säilib halvasti. Pruunistunud kristallid säilitavad töövõime.
Amidoolilmuti määrib jubedalt, see on tume-tumelillakaspruun,
peaaegu must ja ei säili kaua. St et lahus tuleb valmistada vahetult enne
kasutamist ja mõne tunni pärast tuleb see ära valada. Amidooliga tuleb olla
ettevaatlik, kuna on mingil määral mürgine. Seega tuleb kindlasti kätte panna kummikindad, kui amidooliga "solistada". Mõni soovitab kuivainete kokku segamisel kasutada ka respiraatorit. Aga midagi väga hullu temaga ei tohiks olla. Nagu raamatus kirjas oli võib põhjustada, ei pruugi :)
Kuidas siis asi oli? Tanel kaalus ja "keetis"
kokku lahuse ja mina asusin pilte ilmutama. Suurendasin pildi ning pistsin
amidoolilmutisse 1,5 minutiks, seejärel pesuvanni ning lõpuks kinnistisse. Pärast
kinnistamist pilti valge valguse käes vaadates selgus, et see on üleni
pruunikas-lillakas. Eriti just foto valged servad. Kujutis ise tundus peaaegu
mustvalge. Võib-olla tekkis lihtsalt tugev kontrastitunne. Aga pilt ise õnnestus
väga hästi, detail oli lihtsalt suurepärane, samuti erinevad halltoonid.
Kui amidoolprotsess oli lõppenud ja pilt ohtralt läbi
pestud, katsetasin ka pleegitamist*. See tõi tumedates alades detaili rohkem
välja, aga pleegitamisega tuleb tegutseda kiirelt, muidu juhtub, et pilt jääb ebaühtlane.
Kuid juhtus ka see, et pildiservad said valgeks tagasi.
Teise katsena pistsin pärast amidooli lõpupesu pildi tavailmutisse,
mis muutis pildi õrnalt pruunikaks, kaotades ära lillad toonid.
Ja kolmanda katsena läheb kirja selline tööjärjekord:
- amidoolilmuti, vahepesu, kinnisti, lõpupesu; pleegitamine,
vahepesu, amidoolilmuti, lõpupesu. Mis sellest pikast reast välja tuli? — mustvalge
pilt, ainult mõningate amidooli täppidega.
Minu jaoks püsib amidool veel ühe salapärase tumeda ainena,
mille hämar maagia punase valguse varjus oma täit nägu ei näita. Tulemused on
erinevad ja põnevad.
Näitepildid on fotoskännid, paberiks Vene Unibrom, aastast 1992
*pleegitamisest tuleb juttu eraldi peatükis
Netist ka natuke infot:
Douro jõgi, 2013
fomapan100, 6x6
amidoolprotsess
Douro jõgi, 2013
fomapan100, 6x6
tavaprotsess
Kass Portos, 2013
Fomapan100, 6x6
amidoolprotsess + pleegitamine + tavailmuti
Efke820 IR @ISO100,6x6, 2012
amidoolprotsess
+ pleegitamine + amidoolilmuti
(on näha "lohaka" pleegitamise jäljed taeval)
No comments:
Post a Comment