Ilford SFX200 120mm
Sfx on alati täis positiivset üllatust. Üks tõeliselt hea pankromaatiline leiutis Ilfordilt. Seekord proovisin siis ka inimese peal ära ja ikka meeldib.
Modelliks jälle hea Triinu mälestusi täis maja ees.
Monday, December 16, 2013
Friday, December 13, 2013
Porto
Pikka juttu pole, lihtsa reportaaži üks osa. On just hetkel tuju, et vormistada vahelduseks musta äärega. Pildid tehtud käest. Kassil oli küll vastuväiteid poseerimise osas, aga kuna ta jooksis enne ära, kui jõudsin talle oma kontaktid anda, siis ta enda pildi kohta midagi kommenteerida ei saa.
Filmiks oli Fomapan100 ja skaneeritud negatiivilt.
Filmiks oli Fomapan100 ja skaneeritud negatiivilt.
Monday, December 9, 2013
Joonetatud
Sirg- ja kõverjooni, diagonaale ja sik-sakke Portugalist.
Fomapan100
Kõik kaadrid on pildistatud käest.
Skaneeritud negatiivist
Wednesday, December 4, 2013
Thursday, November 7, 2013
Agfa Billy-Record 4,5
Valmistatud aastatel 1936–1939. Objektiiviks on Apotar 105mm
f/4.5 Prontor II katikuga. On olemas bulb-režiim
ja distantspäästiku võimalus.
Kui esimest korda Agfat käes keerutasin, tundus, et kõik on justkui korras, üsna
ilus nägi välja ka, ainult pisut kopitanud. Väike päästiku viga oli ka, kuid
selle sain kähku korda. Film sisse ja marss pildistama! Põnevus oli suur, kui
esimene film ilmutusest tuli. Aga oh häda!, mitte ühtegi teravat kaadrit.
Hmm..
mõtlesin, et proovin õige veel, äkki on tal ka mõni trikk varrukas, nagu oli
Moskva-5 lõõtsa vahel. Aga ikka ei midagi. Kahe rulli filmi peale tuli vist üks
enam-vähem terav kaader, mida ma julgen siin postituses jagada.
Oli aeg minna fotomeister Tiidu juurde. Ravi kestis kaks
päeva, mille jooksul selgus, et teravustamise rõngas oli kinni kiilunud endast
järgmise rõnga külge ja see määre, mis seal kunagi oli olnud, ei olnud enam
määre, vaid mingi muu tihke kraam. St, et ma ei saanudki üldse teravustada. Ma imestan,
et selle ühe teravagi pildi sain.
Kolmanda katse ajaks oli vaim juba lahtunud ja objekte
polnud ka enam võtta. Kandsin aparaati endaga kaasas, otsides sobivaid
motiive. Aga jäin klassika juurde – Sääre tuletorn, Kiipsaare tuletorn ... niipidi
ja naapidi.
Ja ma sain lõpuks pildi, mille objekt oli äratuntav.
Tegelikult tuleb ikka kõik uued vanurid pärast esimese rulli ebaõnnetumist viia fotomeistri juurde :)
Fotod on negatiiviskännid, pildistatud 2013.
Kiipsaare majakas
fomapan200
f4; 1/50
Kiipsaare majakas
fomapan200
f5,6; 1/50 sek
uduga Säärel
fomapan200
f5,6; 1/50
säärel
fomapan200
f5,6; 1/50
üks ainumas peaaegu terav kaader enne remontimist
Pöide kirik
Rollei IR400
f5,6; 1/10
ja Agfa Billy-Record ise
Friday, November 1, 2013
Rollei Infrared
Sel suvel proovisin esmakordselt Rollei IR400/120mm filmi. Võtsin
mõned rullid kaasa ka Portugali, kus päike on nii ere, et pildistada sai ka käest
(suur statiiv oli nagunii koju jäänud ja väike oli liiga ebamugav ja madal). Infrapunafiltriks
oli Cokin P.007.
Kirjade järgi tekib Rollei IR filmile aura efekt, kui teha
ülesäri, kuid viimase jaoks oli Portugali keskpäevane päike liiga kõrgel. Ja pärastlõunase
päikese ajaks oli mul juba teine rull sees. Eks selle filmiga on ikka nii, et
kui on kaasas vaid üks filmikere, siis ei tea, millist filmi sinna panna. Ning valida
on alati mitme erineva vahel. Kui otsustada mustvalge kasuks, on kõik värve
täis, kui paned värvilise, on taevas perfektsed infrapunapilved ja kui on siis
lõpuks infrapunafilm sees, näed slaidi jaoks sobivaid motiive. Seega – kui mina
oma infrapunaga välja jõudsin, oli taevas pilvitu. Vaid ühe pisikese pilvekomplekti
sain pärast pikka kemplemist nõusse pildile tulema. Lisaks sellele, et päike on
ere ja kõrgel, on ta minusuguse põhjalase jaoks ka väga palav ja nii ma
praadisin seal end, otsides taevast pilvi ja pildile objekte.
Järgmisel päeval muidugi olid taevas mahlased pilved ja üleminekud, aga siis puhusid mul kaameras juba teised tuuled.
Järgmisel päeval muidugi olid taevas mahlased pilved ja üleminekud, aga siis puhusid mul kaameras juba teised tuuled.
Rollei IR on iseloomult teistsugune kui Efke IR. Kui Efke oli
kapriisne, tegi* mis tahtis ning tulemuse suhtes tegelikult ilma 100%
garantiita, siis Rollei on väga töökindel ja tugev. Isegi kui olin sunnitud
filmi vahetama õues, ei olnud negatiivil pärast ilmutamist mitte ühtegi märki,
et ta oleks valgust saanud. Ka lennujaama röntgenid elab hästi üle. Rollei film
on vaja lihtsalt selgeks õppida, sest kindlasti pole ta halb film, pigem
vastupidi.
Järgnevas pildireas on kõik kaadrid lakoonilised, saksalikult eeskujulikud ja üsna kujutlusvõimevaesed. Võiks öelda, et käeharjutus, kuna ma pole varem Rollei IR400/120mm pildistanud.
Järgnevas pildireas on kõik kaadrid lakoonilised, saksalikult eeskujulikud ja üsna kujutlusvõimevaesed. Võiks öelda, et käeharjutus, kuna ma pole varem Rollei IR400/120mm pildistanud.
Seeria jaoks olen pildid eelnevalt pimikus suurendanud ning
siis sisse skaneerinud. Olen kasutanud kahte erinevat suurendit, sellepärast siis erinevad raamid piltidel. Paberiks on Vene 1990. aasta kartongpaber Unibrom, läikiva
pinnaga. Peab ütlema, et see on väga hea paber, olgugi tema parim enne juba
ammu möödas. Tihtipeale need vananenud paberid ongi väga head. Ja mulle tundus,
et oleks seekord heaks vahelduseks fotoskänn negatiiviskännile.
*Efke filmist saab rääkida vaid minevikus, kuna tema
tootmine on kahjuks lõpetatud. Üks võrdlus nende kahe vahel on siin - http://www.digitaltruth.com/products/product_tests/infrared_film_002.php
Monday, October 21, 2013
Balda Jubilette
Balda Jubilette on valmistatud Saksamaal, Dresdenis, 1938. aastal.
Balda tehas asutati 1908 ning nimi Jubilette viitab Balda 30ndale juubelile.
Balda Jubilette on 35mm kaamera, väike ja lõõtsaga. Objektiiviks
on ees Baltar 1:2,9. Minimaalne ava on f16, on olemas ka distantspäästiku võimalus ja bulb-režiim. Pildiotsija on väike ja
minu eksemplaril ka mõrane.
See väike Balda oli alguses üsna nukras seisus, katiku labad
olid kinni kiilunud, päästik ei püsinud vinnas ning B-režiim ei läinud üldse
peale. Enne fotomeistri juurde viimist puhastasin ta suuremast mustusest ära
ning pärast „ravi“ panin sisse proovirulli, milleks oli Fomapan200. Ning kuigi
kaadrivahed on väga juhuslikud, st mõni kaader on kokku jooksnud ja mõnel on
paarisentimeetrine vahe, on 36-kaadrisel filmirullil tervelt 28 pilti peal.
Sellest omakorda jäi enamvähem teravate piltide sõelale 25. Kaadri nurkadesse
jäävad mõnusad ümarad nurgad.
Hea meel oli pärast kinnistamist näha, et aparaat töötab. Kaadrivahede
suvalisus aga tuleneb minu kogenematusest Baldaga.
Fotod on negatiiviskännid ja pildistatud käest.
Rohkem Baldade kohta - http://camerapedia.wikia.com/wiki/Balda
linnamaastike püüdja Andrus tuleb õhtuselt pildijahilt
Platz Rotermannis
valgusega inimesed kõnnivad Kadriorus
Balda Jubilette ise
Subscribe to:
Posts (Atom)