Rollei Infrared

Sel suvel proovisin esmakordselt Rollei IR400/120mm filmi. Võtsin mõned rullid kaasa ka Portugali, kus päike on nii ere, et pildistada sai ka käest (suur statiiv oli nagunii koju jäänud ja väike oli liiga ebamugav ja madal). Infrapunafiltriks oli Cokin P.007.

Kirjade järgi tekib Rollei IR filmile aura efekt, kui teha ülesäri, kuid viimase jaoks oli Portugali keskpäevane päike liiga kõrgel. Ja pärastlõunase päikese ajaks oli mul juba teine rull sees. Eks selle filmiga on ikka nii, et kui on kaasas vaid üks filmikere, siis ei tea, millist filmi sinna panna. Ning valida on alati mitme erineva vahel. Kui otsustada mustvalge kasuks, on kõik värve täis, kui paned värvilise, on taevas perfektsed infrapunapilved ja kui on siis lõpuks infrapunafilm sees, näed slaidi jaoks sobivaid motiive. Seega – kui mina oma infrapunaga välja jõudsin, oli taevas pilvitu. Vaid ühe pisikese pilvekomplekti sain pärast pikka kemplemist nõusse pildile tulema. Lisaks sellele, et päike on ere ja kõrgel, on ta minusuguse põhjalase jaoks ka väga palav ja nii ma praadisin seal end, otsides taevast pilvi ja pildile objekte.
Järgmisel päeval muidugi olid taevas mahlased pilved ja üleminekud, aga siis puhusid mul kaameras juba teised tuuled.

Rollei IR on iseloomult teistsugune kui Efke IR. Kui Efke oli kapriisne, tegi* mis tahtis ning tulemuse suhtes tegelikult ilma 100% garantiita, siis Rollei on väga töökindel ja tugev. Isegi kui olin sunnitud filmi vahetama õues, ei olnud negatiivil pärast ilmutamist mitte ühtegi märki, et ta oleks valgust saanud. Ka lennujaama röntgenid elab hästi üle. Rollei film on vaja lihtsalt selgeks õppida, sest kindlasti pole ta halb film, pigem vastupidi.
Järgnevas pildireas on kõik kaadrid lakoonilised, saksalikult eeskujulikud ja üsna kujutlusvõimevaesed. Võiks öelda, et käeharjutus, kuna ma pole varem Rollei IR400/120mm pildistanud.

Seeria jaoks olen pildid eelnevalt pimikus suurendanud ning siis sisse skaneerinud. Olen kasutanud kahte erinevat suurendit, sellepärast siis erinevad raamid piltidel. Paberiks on Vene 1990. aasta kartongpaber Unibrom, läikiva pinnaga. Peab ütlema, et see on väga hea paber, olgugi tema parim enne juba ammu möödas. Tihtipeale need vananenud paberid ongi väga head. Ja mulle tundus, et oleks seekord heaks vahelduseks fotoskänn negatiiviskännile.

*Efke filmist saab rääkida vaid minevikus, kuna tema tootmine on kahjuks lõpetatud. Üks võrdlus nende kahe vahel on siin - http://www.digitaltruth.com/products/product_tests/infrared_film_002.php

 

IR STAND

Film: Efke820 ISO100 120mm

Ilmuti: Agfa Rodinal 1:100

Aeg: 1 tund, vesi 20 ⁰C

Otsustasin proovida oma viimase sügisese IR-filmi peal 1-tunnist stand-ilmutust. Kaotada mul polnud ju midagi, aga võita kui palju.

Standi mõte on ilmutil teha ise oma töö. Definitsioon võiks olla järgmine: stand-ilmutus on protsess, kus film jäetakse ilmutilahusesse seisma pikemaks ajaks, vähese loksutamisega või üldse puutumata. Ilmutusaegu on mitu, 1–4 tundi, kuid kõige mugavam ja levinum on 1-tunnine ilmutamine. Standi tehnika sai alguse juba umbes 1880ndatel ning iseloomustavateks punktideks on ilus peen tera, märgatavalt suurenenud (sügavus) teravus ning pehme tonaalsus. Ilmutiks sobivad Agfa Rodinal ja Rodinali tüüpi ilmutid, näiteks Foma R09.

Mis ma tegin: ilmutamisel loksutasin tanki alguses esimese 30 sek jooksul (või pisut kauem), siis 30 min pärast uuesti paar korda ja edasi seisis lihtsalt lõpuni.

Pärast kinnisti äravalamist oli ärevus sees, et mis siis välja tuli? Tundus, et kõik töötab, et aparaadi tihendid on korras ja et stand oli teinud hästi mõnusa töö. 

Hiljem negatiivi skännimisel selgus, et võit detailides oli väga suur ja ma oleksin võinud ka oma suvised infrapunafilmid standiga ilmutada.

Stand toob lisaks detailidele väga hästi välja ka tera ja looristuse, seega võib suurema ISO või aegunud filmide standi puhul olla looristus võimendatud.

Blogifotodest ei saa muidugi hästi aru, kuidas selle detailiga on, aga seda võib suurelt ette kujutada :)


Scroll down for The English version

f5,6,  s 1/10

f 5,6, s1/10

f 5,6,  s 1/10

f 4, s 1/5

viimane pilt on võrdluseks, tehtud tavailmutusega

Film: Efke820 ISO100 120mm

Developer: Agfa Rodinal 1:100

Dev time: 1 hour, water 20 ⁰C

I decided to try stand development on my IR film. I had nothing to lose, yet so much to win.

The idea of stand is to force developer to do its job itself. Definition would be: stand development is a process whereby film is left to sit in a very dilute developing solution for an extended period of time, with little or no agitation. There are many ways to do stand, development time varies from 1 up to 4 hours, but the most popular and suitable is 1 hour stand. The technique dates back to at least the 1880s and is characterized by fine grain, increased perceived sharpness, and smooth tonality.

The developers that suit for stand are Agfa Rodinal or Rodinal type, like Foma R09.

What I did: I agitated the tank 30 sec at the beginning, after 30 min I did it again and then let it be still. After I had fixed the film, I was a bit nervous, I must admit, what finally turned up? Everything seemed to be working, also the camera (built in 1949), and it appears that stand had made a very good work. Later, when I scanned the film, I discovered that there were a lot more details; I thought I should have developed all my IR films with stand.

Besides details, stand also brings out grain and fogginess, so it all can be more intensive, if developing larger ISO films or best before films.

Of course, these blog photos here are too small to detect all this detail, but it’s always imaginable :)

Wikipedia: http://en.wikipedia.org/wiki/Stand_development