Eesti Ruudus Tartus

Minu tagasihoidlik Eesti piltide kogum on pühkinud endalt Tallinna tolmu ning jõudnud Taaralinna. Ka on Eesti Ruudus pere täienenud, olles nüüd 15-liikmeline.
Asukoht hostel LOOMING, Kastani 38. Kel aega, mine kaema! 

Aitäh Loomingu lahkele perele, kes on nõus oma seinu mu fotodega täitma.

___________

My little exhibition is found its way to Tartu - LOOMING hostel, Kastani 38. 

Jomanté ja 6x6

Kaua tehtud kaunikene: lõpuks on valmis saanud seeria Jomantést, mille pildistasin sügisel Tartus filmile. 

___

Finally: the series of Jomanté is ready to go. Photo shoot took place in November, using middle-format film.

Digilugu ja natuke ka filmi on siin - 
http://reetsau.blogspot.com/2014/11/jomante.html

Retikulatsioon –

jälle üks väike seiklus mustvalges maailmas. Olen nüüdseks katsetanud kolme erinevat filmi: Fotosvema65, Ilford HP5+ ja Kodakplus125. Kõige paremini on allunud töötlusele HP5+. Fotosvema ei näidanud üllatuslikult midagi ja vaid 1 kaader tuli üldse välja, kuid filmi vanust arvestades (1982) on see andestatav. Samuti oli seal erinevate komplikatsioonide kokkusattumus.

Avastus: kuigi mulle tundus, et 120mm film võiks olla tulemuslikum, siis hoopis (aegunud) 35mm HP5+ oli see, mis üllatas.

Tehnilist:

Kuum vesi: ca 95–97 ⁰C

Külm vesi: ca 6–15 ⁰C

Protsess: ilmutus nagu ikka, siis vaheloputuse asemel kuum vesi peale (lootes, et ilmutustank kusagilt sulama ei hakka). Kuuma vee aeg tankis sõltub ilmselt sisetundest. Ise olen hoidnud alates valamise hetkest lugedes 45–50 sekundit. Kui kuum vesi ära valatud, siis jääkülm peale, et ehmatada filmi. Külma vett on eelnevalt hea sügavkülmas hoida, siis on temperatuurivahe suurem.

Retikulatsioon võib üllatada huvitava tulemusega nii positiivselt kui negatiivselt – viimasel juhul siis on film lihtsalt puhtaks keenud. Mul seda juhtunud veel pole. Aga samas olen kõik oma sellealased katsed pildistanud aegunud filmile ja ilmutanud koos bensotriasooliga. Kas see midagi loeb?, ma veel ei tea.

Aga mis iga kord on juhtunud: film lokib kuumast veest ning tundub olevat läbi keedetud. Emulsioon muutub tarretise sarnaseks ja tuleb kergesti lahti. Seega tuleb film väga ettevaatlikult kuivama panna. Retikulatsiooni läbi teinud film kuivab oluliselt kauem kui tavailmutusest tulnud film.

Kindlasti teen ma uusi katseid ja võtan käsile erinevaid filme selle protsessi jaoks, ja siis juba uued tulemused. 

paberilt skännitud

Ilford HP5+ 

35mm

HP5+

35mm

Ilford HP5+

120mm

minimaalselt retikulatsiooni näha

 Ilford HP5+

35mm

üks paremini õnnestunud näide

Ilford HP5+ 

35mm

Ilford HP5+

35mm

 Ilford HP5+

35mm

Hansuveski vesiveski

Üks vana vesiveski seisab jõe ääres. Ehitatud 19. sajandil, täiendatud 1960ndatel. Veski sees liiguvad omad lood ja vaimud ning neid ma ei hakanud taga kiusama.
Pildistatud keskformaatkaameraga Yashica 635. Filmiks oli aegunud (1997) Ilford HP5+ 120mm, mille säritasin ISO 200 järgi. Ja ma pean ütlema, et tulemus oli väga üllatav, siis heas mõttes.
Ilmutiks Foma R09 ning ilmutusaeg 12 min x 1,7 (20 ⁰C), mis on bensotriasooli koefitsent.

 

 

 

Ilmutamise anomaaliad

12 kaadrit rullis, kõik ilusad ruudukujulised – kaamera formaat on 6x6.

2008. aastal sain enda kasutusse keskformaatkaamera Yashica 124G ja see oli võimas tunne – nagu oleksin leidnud sõbra, kindla ja truu. Selle „kuldnokapuuriga“ tundus iseäranis mõnus avastada maad ja ilma, ning maailm, mis avaneb läbi keskformaadi, on põnev. Põnev ja teistmoodi kui 35mm kaamera või hoopis digikaamera. Yashica ei luba teha pilti „ehku“ peale. St filmi raisata on raske ja kulukas, kaadreid saab teha vaid 12.

Alguses katsetasin erinevaid filme, Ilford, Fuji, Efke. Ent ilmutamisel ilmnesid tugevad ebatasasused – negatiiv oli ebaühtlane ja lausa triibuline. Küll katsetasin erinevaid ilmutustehnikaid ja -režiime, loksutasin, keerasin, raputasin ilmutustanki, ei midagi. Üks film tuli lausa nii, et pool tume, pool hele, nagu joonlauaga oleks keegi tõmmanud. Mõtlesin, et ilmutustank on väike, spiraalivahed liiga kitsad ja ilmuti ei pääse korralikult tööle. Võtsin suurema tanki ning pikendasin (läbirääkimiste tulemusel endast kompetentsematega) kinnistamisaega 5 minuti võrra. Tulemus paranes pisut, ent siiski jäi ebatasasus märgatav. Just siis hakkas tegutsema Fotoait – firma, mis toob maale Foma mustvalge fotograafia tarbeid, filme, paberit, keemiat. Otsustasin proovida Foma filme. Nüüd oli tulemus peaaegu hea. Kõik oli justkui ühtlane, kuid kaadri servad olid märgatavalt tumedamad (negatiivil), positiivil jäid nad heledaks. Siis alles tuli välja ka kaamera enda tihendite väsimus. Kui see probleem oli kõrvaldatud, sain laitmatu negatiivi ja olin lõpuks rahul.

Ebatasasuse üle olen mõelnud, küsitlenud ja uurinud, ning tundub, et tegu on (poefilmide puhul) ebakvaliteetses hoiustamises. Laifilm on tundlikum soojuse suhtes ja emulsioon võib kahjustuda, kui viibib liiga kaua soojust kiirgava lambi all, aga nii paraku kipub olema, et soovin filmi osta ja saan need 2 viimast letiklaasi alt, lambi kõrvalt, nagu inkubaatorist. Pole siis ime, et välja ei tule. Sellisest ebaühtlasest negatiivist on mõnikord väga keeruline, tihti isegi päris võimatu pimikus pilti kätte saada, ning isegi digitaliseerimisel ja hilisemas Photoshopi töötluses võib see olla keeruline.

Nüüd olengi 120mm filmi puhul kasutanud põhiliselt Foma filme ja jäänud rahule. Minu esimesel personaalnäitusel „Välja näoraamatust!“ olevad pildid on enamus tehtud Fomapan100 filmile. 

Järgnevalt mõned näidiskaadrid  - (osad näited veel skännimata)

a) originaalilt skännitud:

 Efke100, 120mm

ebatasasused + valgust läbilaskvad tihendid

kinnistamine ilma 5 min pikenduseta

suvi 2010

 

 Ilford HP5+, 120mm

ebatasane ilmutus, 

kinnistamine ilma 5 min pikenduseta

suvi 2010

 Ilford HP5+, 120mm 

ebatasane + kaadriservad
kinnistamine ilma 5 min pikenduseta

suvi 2010

Fomapan400, 120mm

tihendid lasevad valgust läbi +

kinnistamine ilma 5 min pikenduseta

jaanuar 2011

Fomapan400, 120mm

tihendid lasevad valgust läbi + 

kinnistamine ilma 5 min pikenduseta

jaanuar 2011



 Ilford HP5+, 120mm
tihendid on selgelt kulunud
kinnistamine 5 min pikem
kevad 2010

 Fomapan 100, 120mm

tihendid korras

kinnistamine 5 min pikem

kevad 2011

 Fomapan100, 120mm

tihendid korras

kinnistamine 5 min pikem 

suvi 2011

Digikujul tasandatud kaadrid: (vähemalt üritatud)

  

 

 

 
Nagu näha, ei saa pilte päris ühtlaseks. Muidugi saaks lõpuks, ent kas see aeg on seda väärt? See pole ju antud töö mõte - ostad filmi, pildistad ära ja siis hakkad digitaalselt manipuleerima. 

Minu käest on küsitud, et miks ma pildistan üldse sellist formaati, kui inimese vaateväli on tegelikult ristkülik. Mõtlesin natuke ja mõtlesin välja järgmist:

6x6 juures võlub mind piiratud ruum, kuhu ta mind asetab. Kompositsioon ja lugu tuleb mahutada kõik ruutu. Muidugi võib kadreerida hiljem ruudu ka ristkülikuks, ent mis mõtet on siis ruutu teha üldse? Seega – kui aparaadist sisse vaadata ja pilti ei näe, siis pole mõtet ka jätkata, sest head nahka sealt ei tule.